Lasnamäe Gümnaasiumi KiVa-tiim: selle töö tegemisel muutud ka ise, märkad rohkem koolielu protsesse ja inimestevahelisi suhteid

Seekordses KiVa-koolide kogemusrubriigis jagab oma muljeid KiVa rakendamisest KiVa programmi ühe aasta rakendanud Lasnamäe Gümnaasium. Küsimustele vastas kogu kooli KiVa-tiimi nimel tiimijuht Natalja Noskova.

1) Olete üsna värske KiVa-kool ja rakendanud programmi ühe aasta. Kuidas teil siiani läinud on?

Olime esimene või üks vähestest vene koolidest Eestis, mis liitus KiVa programmiga. Ei tahtnud olla teistest koolidest eemal, kus nii hästi juba see programm töötas. Püüdsime anda parima, et ka vene koolis oleks õpilastel turvaline ja sõbralik keskkond õppimiseks. KiVa programm läks käiku väga aktiivselt. Hea asitõendina olid erinevad üritused — kontserdid, konkursid, näitused, temaatilised õppepäevad. Samuti suur osa õpetajatest rakendas KiVa programmi, klassijuhatajad viisid läbi KiVa-tunde ja lõimitud tunde LAK-õppe meetodil. Vanemate klasside õpilased koos klassijuhatajatega aitasid arvutimänge mängides lastel kiusamise vastaseid teemasid kinnistada. KiVa-tiimi liikmed lahendasid kiusamisjuhtumeid, viisid läbi vestlusi koos klassijuhatajate ja lastevanematega. Kõik läks ettearvatult.

2) Miks otsustasite KiVaga liituda?
Kiusamise probleemaatika koolides on väga tõenäoline, mis ajaga ainult süveneb ja leiab erinevaid viise ühiskonnas — seda võib tunda erineval tasandil. Meie aga võitleme kiusamisega koolis ja õpetame lastele empaatiat ja tolerantsust. Kiusamine ja kisamisennetustöö vajab süsteemset metoodikat, mida KiVa programm annab. Koolis olid juhtumid ja nende lahendamiseks saime õiged tööriistad. Kool on orienteeritud mitte ainult õpilaste õppetulemustele, vaid ka nende rahuolule ja mitmekülgse isiku arendamisele.

Juhtumite lahendamisel olime üllatunud kuidas see töötab. Võib-olla ei olnud need ka väga keerulised probleemid. Aga positiivne tulemus annab jõudu ja usku, et teeme kõik õigesti ja oleme õigel teel.

Teiseks oli idee muuta õppe-kasvatustööd kõrgetasemeliseks, luua koolikeskkond, kus oleks mõnus töötada nii õpilasel kui ka õpetajatel.

3) Kuidas programmi rakendamiseks ettevalmistusaasta jooksul valmistusite? 

Viisime läbi ennetustöö KiVa programmi tutvustamiseks õpetajatele, lastevanematele ja õpilastele. Õpilased täitsid õpilaste küsimustiku. Ettevalmistamine toimis kiires tempos. Lähiajal pidime planeerima meie tegevuskava uueks õppeaastaks. Loomulikult, nagu igas peres, tekkisid raskused ja arusaamatused, aga ladusas tiimis õnnestus meil väljakutsega toime tulla. Esimese aasta jooksul muutus ka tiimi isikukoosseis.

4) Kuidas kolleegid ja lapsevanemad KiVa on vastu võtnud? 

Kolleegide suhtumine oli erinev. Algusel suhtuti pingsalt ja kriitiliselt. Kõik uus on alguses hirmutav ja võimatu. Õpetajatel ei olnud soovi süveneda teemasse ja leida ressurssi kiusamisteemade käsitlemiseks oma tunnis. Aga protsessi jooksul hakati õigesti mõistma programmi tähendust, mõned kolleegid tundsid, kuidas programm mõjub positiivselt inimsuhetele. Kokkuvõtes oli näha positiivset tendentsi. Meie koolikollektiiv on valmis uuteks väljakutseteks ja käesolev programm oli avastamine ka kooli jaoks. Tahaksime ise uurida, kas tõesti see hakkab töötama ka vene koolis. Start on antud ja paljud kolleegid on kiitnud KiVa rakendamise heaks. Vanemad olijad suhtusid positiivsemalt. Aga oli ka inimesi, kes ei tahtnud selliste teemade avalikku populariseerimist. Osa lapsevanemaid on tänulikud KiVa-tiimile ja klassijuhatajatele, kus laps oli ohvri positsioonil ja sai muuta oma käitumist ja suhtumist. Oli mitu lapsevanemat, kes arvasid, et KiVa meetod soodustab pealekaebamist. Kohtumistel KiVa-tiimi liikmetega arutletakse tundlikel teemadel ja vanemad on muutnud oma arvamust programmist ja selle mõjust.

5) Kuidas olete oma koolis korraldanud õppeaasta avastardi seoses KiVaga? Õppeaasta algas KiVa programmi tutvustamisega personalile, lastevanematele. Klassijuhatajad korraldasid info tutvustamist oma klassi õpilastele. Rääkisime meie tegevustest.

6) Kuidas olete oma koolis korraldanud KiVa-tundide andmise?
Õpetajatele oli kutsutud rääkima ekspert sihtasutusest, kes õpetas KiVa-tundide andmist. Õpetajad külastasid Kuusalu kooli, kus Lasnamäe Gümnaasiumi KiVa-tiim omandas teadmisi ja oskusi. Kolleegid toetasid aktiivselt üksteist ja jagasid kogemusi ning õppematerjale. Algusel korraldasid klassijuhatajad tundide aegu vastavalt oma soovile, hiljem koostati tunniplaan KiVa- tundidega- kaks tundi ühes kuus septembrist juunini. Klassijuhataja haiguse korral asendas õpetajat KiVa-tiim.

7) Kuidas on teie koolis korraldatud korrapidamine? Kas ja kuidas kasutate KiVa veste? Meie koolis on korraldatud korrapidamine korrustel, garderoobis ja sööklas. Meistriklassi ajal valmistasid klassijuhatajad, KiVa-tiim ja korrapidajad tööõpetuse õpetaja juhendamisel oranžid sallid. Ise tehtud, hästi tehtud! Salle kantakse tundides, vahetundidesl ja juhtumite lahendamisel. Meie silmatorkav turvaelement on oranž sall. Selle märgi abil õpilane pöördub abi saamiseks. Veel üks turvaelement on KiVa helkur, mida kasutab algkool.

 8) Kas olete lisaks programmi kohustuslikele elementidele omalt poolt veel KiVa millegiga täiendanud? KiVa programmi tegevused on seotud terviseedenduse tegevustega. Teeme koostööd, korraldame koos üritusi, kaasates lastevanemaid ja gümnasiste. Tasapisi koostame andmebaasi, kus asuvad õppematerjalid uutele õpetajatele ning toimub kogemuste jagamine. Head näited on vene film «Hirmutis» (Rolan Bõkov), eesti film  «Klass», multifilm «Inetu pardipoeg».

 9) Kas teil on oma koolis tulnud ka KiVa juhtumeid lahendada?

Eelmisel aastal oli 13 juhtumit, mida lahendas KiVa-tiim. Abi palusid nii õpilased, lastevanemad kui ka õpetajad. Oli ka juhtum, kus õpilane palus abi oma klassikaaslase aitamisel.

 10)  Mis tekitab rõõmu seoses KiVaga? 

Kõigepealt õpilaste säravad silmad. Neile meeldivad KiVa-tunnid, eriti algkooli lastele. Lastele meeldivad ka KiVa üritused (sõbrapäev, KiVa sünnipäev, KiVa näitus). Lapsed tunnevad ennast turvaliselt, kuulavad rohkem üksteist, on tasakaalukamad kui varem, lisaks mõtlevad rohkem sellele teemale, et oma paha käitumisega võivad nad teistele liiga teha. Programm annab positiivseid tulemusi, rohkem inimesi tuleb kaasa ja see rõõmustab. KiVa ei ole ainult kiusamisvastane strateegia, see on ka inimeste kultuuri rikastamine, vabadus ja väärtuskasvatus.

Väärtusarendusega tegelemisel on kasulik eristada väärtusi kui tunnetusobjekte ja väärtusi kui käitumiskalduvusi. Kui õpilasi suunatakse väärtusi märkama ja nende üle reflekteerima, siis on väärtused käsitlus- ehk tunnetusobjektid. Ent väärtuskasvatuse puhul on lisaks teadmiste andmisele oluline ka iseloomuomaduste ehk käitumiskalduvuste kujundamine, nii et tulemuseks oleks isiksused, kes pole mitte ainult väärtustest teadlikud, vaid kelle jaoks on harjumuspärane nende järgi ka elada.

Meil on veel kuhu liikuda, aga meie märkame, kuidas kool muutub. Programm õpetab ka täiskasvanuid austama, hoolitsema ja arenema. Selle töö tegemisel muutud ka ise, märkad rohkem koolielu protsesse ja inimeste suhteid.

11)  Kas näete ka igapäevases koolielus KiVa tulemusena koolikultuuri paranemist? Jah, tulemused on positiivsed, seda näitavad uuringud. Pärast programmiga liitumist on õpilastel paremaks läinud omavahelised suhted ning õpimotivatsioon on kõrgem.

 12)  Milliseid häid õppetunde ja soovitusi seoses KiVa-ga oskate teiste/ alustavate KiVa-koolidega jagada? Kõigepealt mitte karta uut ja alustada. Ainult teie teate oma koolikultuuri kogemusi. Töös tasub olla paindlik ja järjepidev. KiVa vajab süsteemset lähenemist, aga see on ka loomeprotsess. Kui midagi juhtub valesti või ei tule välja, alati uskuda ja mitte alla anda. Uued väljakutsed teevad elu kogemusrikkaks. Tehke koos kolleegidega rõõmsat ja turvalist kooli! Mida varem alustad, seda kiiremini näed tulemusi, kuidas koolikeskkond muutub paremaks.