Laste õigusabi

Tallinna Lasnamäe Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talitus

Vastuvõtt:

  • esmaspäeviti 9.00 — 12.00 ja 14.00 — 17.30
  • neljapäeviti 9.00 — 12.00 ja 14.00 — 16.30

 Lastekaitse vanemspetsialistKristiina Keerd

Laste hooldusõigusküsimuste lahendamine (arvamuste andmine kohtule), laste hoolekandega seotud üldised küsimused

Telefon: 645 7757
E-post: kristiina.keerd@tallinnlv.ee
Internetis: Lasnamäe Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond

 

Eesti Vabariigi õiguskantsler on lasteombudsman

Lasteombudsman – Ülle Madise

Telefon: 693 8400
E-post: info@oiguskantsler.ee
Internetis: www.lasteombudsman.ee

 

Lasteabitelefon 116 111

Lasteabitelefon 116111 on ööpäevaringne tasuta teenus, et teatada abivajavast lapsest või küsida nõuannet lastega seotud teemadel.

Lasteabitelefoni kontaktid:

  • telefon 116111 (ööpäevaringne, tasuta)
  • e-post info@lasteabi.ee
  • veebivestlus kodulehelt www.lasteabi.ee („Küsi abi“ või „Alusta vestlust“)

Alates 1.01.2018 on Sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringne valvetelefon spetsialistidele ühendatud lasteabitelefoni 116111 teenusega. Kui on vajalik lastekaitsealane tugi abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks, kuid kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistiga pole võimalik kontakti saada, saavad spetsialistid helistada lasteabitelefonile 116111.

Kadunud laste telefon 116 000

Kadunud laste telefon 116000 on tasuta ööpäevaringne telefon, et teada anda kadunud lapsest või saada nõuannet teemaga seotud küsimustes.

NB! Hädaohus olevast lapsest tuleb teatada koheselt häirekeskuse tasuta lühinumbril 112

 

Tigisüsteemi kord

1. Tugiõppesüsteemi  eesmärgid

Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste väljaselgitamine ja nende arengu toetamine

  • Selgitada välja andekad õpilased, õpiraskustega, käitumisprobleemidega , tervisehäiretega õpilased, sotsiaalse mahajäämusega õpilased ,kooli kohustust mittetäitvad  või pikemat aega koolist eemalviibivad õpilased,
  • leida mahajäämuse põhjused ja korraldada õpilastele arengut toetavad meetmed
  • Õpiprobleemidega õpilastele optimaalsete õpitingimuste loomine
  • Õpilaste pidev jälgimine, analüüs, vanemate, klassijuhataja/klassiõpetaja/aineõpetaja
  • teavitamine tulemustest,hinnangute andmine õppekava täitmisele

2. Tugiõppesüsteemi struktuur

  • Õpiabirühmad
  • Logopeediline abi
  • Individuaalne õppekava
  • Konsultatiivne järelaitamine ( veerandi lõpus puudulikult hinnatud või hindamata õpilased)
  • Psühholoogi  ja  sotsiaalpedagoogi  nõustamine ja abi
  • Koduõpe

3. Tugiõppesüsteemi töörühm

Tugiõppesüsteemi töörühma moodustavad

  • HEV koordineerja
  • Õpiabirühma õpetaja
  • Logopeed
  • Psühholoog
  • Sotsiaalpedagoog
  • Tervishoiutöötaja
  • Klassijuhataja/klassiõpetaja/aineõpetaja

4. Töörühma liikmete kohustused

4.1.HEV õppe  koordineerija

Määrab direktor (PGS §47 lõige3)

  • ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel.
  • Kaardistab koostöös tugisüsteemi spetsialistide ja aineõpetaja või klassijuhataja kooli haridusliku erivajadusega õpilased;
  • Tagab koos psühholoogiga iga aasta alguses ja jooksvalt EHIS-e registri nõuetele vastava täitmise haridusliku erivajaduse osas;
  • Vastavalt erivajadusele määrab koostöös tugisüsteemi spetsialistidega õpilasele sobiva õpiabivormi;
  • Teeb direktorile ettepaneku õpiabirühmade moodustamiseks ja õpilase vastuvõtmiseks õpiabirühma;
  • Jälgib õpiabi tõhusust;
  • Vajadusel kutsub kokku tugisüsteemi töörühma;
  • Nõustab lapsevanemaid;
  • Vajadusel teeb ettepaneku õpilase esindaja määramiseks nõustamiskomisjoni;
  • Teeb ettepanekuid juhtkonnale tugisüsteemide  töö parendamiseks;
  • Vastutab tugisüsteemi tööplaani ja dokumentatsiooni täitmise eest;
  • Hoiab end kursis haridusliku erivajaduse alase seadusandlusega.

Nõustamiskomisjoni  määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni  poole pöördumiseks.

4.2.Õpiabirühma õpetaja

On eripedagoog või eripedagoogilise lisaettevalmistuse saanud õpetaja

  • Annab õpiabi tunde, mille õppesisu on suunatud  mõistmisoskuse arendamisele.
  • Kujundab püsivate õpiraskustega lastel õpioskusi ja teadmisi läbi eripadagoogiliste võtete ja diferentseeritud töö.
  • Koordineerib õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi täitmist.
  • Nõustab vajadusel lapsevanemaid ja kolleege.
  • Selgitab koos aineõpetajatega välja õpiabiõpet vajavad õpilased.

4.3.Logopeed

  • Osaleb erivajaduste väljaselgitamisel, logopeedilise abi planeerimisel ning korraldamisel
  • Annab kõneravi tunde.Logopeedi töö eesmärgiks on suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse arendamine.
  • Tegeleb õpilase kõne- ja keelehäiretega. Vestleb lapse ja tema vanematega, teeb vajalikud uuringud häire olemuse ja ulatuse hindamiseks, juhendab vanemaid ja õpetajaid.

4.4.Psühholoog

  • Selgitab koos aineõpetajatega mitterahuldava õpitulemuse psühholoogilised põhjused.
  • Nõustab ja abistab klassijuhatajaid õpilase HEV küsimustes ja ja õpilase individuaalsuse väljaselgitamisel.
  • Vastutab HEV õpilasi puudutavate konsultatiivsete otsuste säilitamise ja juhtkonnale tugisüsteemide määramiseks vajaliku teabe edastamise eest.
  • Nõustab õpiabi rühma õpetajat erimetoodiliste võtete kasutamisel.
  • On toetajaks nii õpilasele, õpetajale , lapsevanemale psühholoogilise nõustamise kaudu.
  • Reageerib kriisiolukordadele, pakkudes psühholoogilist abi.
  • Nõustab õpilasi nii isikliku elu, suhteprobleemide kui õppetööga seotud pingete korral.
  • Tegeleb süstemaatilise vaatlusega varajaseks probleemide märkamiseks, et neile kiiremini reageerida.
  • Säilitab dokumente

4.5. Sotsiaaltöötaja

  • Selgitab välja koostöös klassijuhatajate ja aineõpetajatega riskigruppi kuuluvad õpilased(perekondlikud probleemid, käitumisprobleemid, mitterahuldavad õpitulemused, isiklikud probleemid, tervise probleemid)
  • Tegeleb koolivägivalla juhtumite lahendamisega.
  • Koostöös kooli psühholoogiga nõustab õpilasi, lapsevanemaid, õpetajaid.
  • Teeb koostööd lastekaitse- ja korrakaitsesüsteemidega.

4.6.Tervishoiutöötaja

  • Annab esmaabi.
  • Tegeleb õpilaste  tervise ja heaolu edendamisega.
  • Nõustab õpetajaid ja tugisüsteemi liikmeid õpilaste terviseprobleemide küsimustes.
  • Vajadusel osaleb tugisüsteemi koosolekul.

4.7.Klassijuhataja/Klassiõpetaja/Aineõpetaja

  • Õpilase probleemide esmane märkaja, algatab õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamist.
  • Kasutab tundides HEV õpilaste abistamiseks  vajalikke võtteid( individuaalne lähenemine)
  • Annab konsultatsioonitunde.
  • Analüüsib õpilasele osutatud õpiabi ning annab hinnangu valitud meetodite tulemuslikkusele.
  • Suhtleb perega, andes teada probleemsest valdkonnast ja kasutuselevõetud tugimeetmetest.
  • Vajadusel teeb ettepanekud tugisüsteemi spetsialistidele

5. Haridusliku erivajadusega õpilase väljaselgitamise käik  ja toetamine.

1.etapp: HEV õpilase väljaselgitamise algatamine

PGS §37, lõige 1 alusel klassijuhataja/klassiõpetaja/aineõpetaja või teine tugispetsialist   on jälginud õpilase arengut ja toimetulekut  ning seetõttu saab ainult tema esitada kirjaliku taotluse mis peab sisaldama esmase analüüsi õpilase kohta ( lisa 1 või lisa 2 või  lisa 2.1)

Tugisüsteemi koordineerija toetab ja juhendab õpetajat (1.klassid – ettepanekud õpiabirühmadesse aprillis)

2.etapp: Tugisüsteemitöörühma koosolek  ( 1.klassid- maikuu)

Otsustakse:

  • Kes ja mida õpilase juures  jälgib (vanemate nõusolekul)
  • Jälgimise periood
  • Millal esitada jälgimis  tulemuste hinnang ( lisa3)
    Koostatakse   protokoll

3.etapp:  Koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega  hinnangu tulemuste alusel (lisa1 või lisa 2.1 + lisa 3) teeb  peale HEV õpilaste väljaselgitamist ettepanekud õpetajale, vanemale ja direktorile (PGS§47 lõige 4) koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks (2.klassi õpilastele võib pakkuda õppimist  õpiabirühmas) (lisa4).

4.etapp: meetmete rakendamine direktori otsuse alusel (õpiabirühmad, pikapäevarühmad, individuaalne õppekava, andekale õpilasele vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt  jne) direktori otsuse alusel (PGS §48 lõige 1, §58 lõiked 3 ja 4).

Vajaduse korral  Individuaalse arengu jälgimisekaardi (lisa 5) koostamine koostöös õpetaja ja tugispetsialistidega (vastutavad isikud määrab direktor käskkirjaga).

5.etapp: Koordineerija  meetemete rakendamise perioodi lõpul koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega hindab rakendusmeetmete tulemuslikust (lisa 6) (PGS§ 48 lõiked 3-5, §49 lõige 2) ja hinnangu alusel teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral direktorile edasisteks tegevusteks (PGS§48 lõige5; § 49 lõige 2).

6. Tugisüsteemi tegevused

6.1. Õpiabirühmade tegevus.

Alus: PGS § 48 lõige 1

Õpiabirühma vastuvõtmine või üleviimine ja õppekoprraldus on reguleeritud haridus- ja teadusministri 23.12.2010.a määruse nr 76  „ Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise , klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord“, § 18-ga.

Eesmärgid.

1.   Toetada õpiraskustega põhikooli 2.klassi (vajaduse korral 1. või 3. klassi) õpilaste õppimist ja arengut.

2.    Õpiabirühmade töö on suunatud õppeprotsessis lünklikuks jäänud teadmiste täiendamisele.

3.    Arendada positiivset õpimotivatsiooni ja heatahtlikku suhtumist kooli kodukorda.

Õpiabirühma võetakse vastu õpilane, kes on :

  1. Ajutiste ainealaste õpiraskustega ( mäluprobleemid,mõtlemiskiiruse probleemid jne) ja väljakujunemata õpioskustega
  2. Logopeediliste probleemidega
  3. Emotsionaal-käitumisraskustega
  4. Vajab õpioskuste ja –harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust
  5. Lihtsustatud õppel

Õpiabirühma suunamise kord.

  1. Klassijuhataja koostöös aineõpetajatega selgitab välja õpilased, kellel on õpiraskused ühe või mitme õppeaine omandamisel ja esitab kirjaliku taotluse  HEV õpilase õppe koordineerijale.
  2. Tugispetsialistid leiavad mahajäämuse põhjused.
  3. Õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel HEV õpilase õppe koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel ja lapsevanema nõusolekul.

Õpiabirühma töökord.

  1. Õpiabirühma tunnid toimuvad pärast õppetunde.
  2. Õpilastele koostatakse õpiabitundideks individuaalne õppekava lähtudes vastava klassi klassi- või aineõpetaja töökavast.
  3. tegevused toimuvad vähemalt 3 tundi nädalas.
  4. Õpiabirühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.
  5. Õppeaasta lõpul tugispetsialistid analüüsivad selle mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning esitavad omapoolsed soovitused.

6.2. Tugisüsteem andekatele

Alus: PGS § 48 lõige2

Andekate laste toetamine tunnis:

  1. Keerukama raskusastmega ja ainekava laiendavate ülesannete andmine ( diferentseeritud õpe);
  2. „Abiõpetajana“ kasutamine (suunatakse mahajääjat aitama);
  3. Vajadusel individuaalne lähenemine keskmisest andekamale õpilasele
  4. Õpetaja edastab infot õpilastele väljaspool kooli toimuvatest ainealastest üritustest.

Andekate laste tunniväline toetamine:

  1. Tunniväline tegevus ( projektides osalemine,  individuaalsed konsultatsioonid, loengud jms);
  2. Ettevalmistav töö aineolümpiaadideks, konkurssideks jms;
  3. Suunamine huvikoolidesse jm;
  4. Osalemine koolivälistel ainealastel üritustel, võistlustel, konkurssidel;

6.3. Individuaalne õppekava

Alus: PGS § 18, § 46, § 48, § 58

IÕK – on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilastele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. IÕK võib esitada lapse isiksuse arengule  vähendatud nõudmisi

IÕK on valdavalt koostatud õpetaja poolt koostöös kooli spetsialistidega.

IÕK on koostatud õpilastele, kes õpib toetatud ja kohandatud tingimustel,on erinevate osapoolte nõustatud

6.4. Koduõpe

Alus: PGS  § 23 lõige 2 , § 53 lõige 3

Haridus- ja teadusministri määrus  11.08.2010 nr 40

 

Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.

Haiglaõppena käsitatakse haiglas ravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpetamist.

Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele koostab kool koostöös vanemaga tema võimeid ja erivajadusi arvestava individuaalse õppekava, lähtudes raviarsti või eriarsti ja nõustamiskomisjoni soovitustest ning temale kohaldatavas riiklikus õppekavas sätestatud kohustuslikest ainetest.