Kui on tekkinud kiusamisjuhtumi kahtlus, informeeritakse sellest kooli töötajat, kes täidab eeluuringu ankeedi.
KiVa meeskond tutvub eeluuringu ankeediga ja otsustab, kas tegemist on kiusamisjuhtumiga. Juhtumid, mida ei käsitleta kiusamisena, lahendab klassijuhataja või sotsiaalpedagoog.
Kiusamisjuhtumid lahendab KiVa-tiim programmis ettenähtud meetoditega. Toimuvad eravestlused kiusatava(te)ga, kiusaja(te)ga, rühmavestlus kiusamises osalenud õpilastega, järelvestlus kiusatava(te)ga, järelvestlus kiusaja(te)ga, kiusatava soovi arvestades rühmavestlus kiusaja(te) ja kiusatava(te)ga.
Vestluste käigus sõlmitakse kokkulepped edaspidiseks käitumiseks. Järelvestlusel kontrollitakse varasemalt tehtud kokkulepetest kinnipidamist ning kas kiusamine on lõppenud.
Kiusamisjuhtumi lahendamisel kasutatakse astmelisi mõjutusmeetodeid:
- aste – individuaalne vestlus õpilasega, kus sõlmitakse kokkulepped kiusamise lõpetamiseks;
- aste – vestlus õpilase ja tema vanemate või seadusliku esindajaga;
- aste – ümarlaud õpilase ja tema vanematega õppealajuhataja või direktori juures;
- aste – juhtumi üleandmine politseile.
Järgmist astet rakendatakse juhul, kui eelmise astme kokkulepetest pole kinni peetud või kui need pole andnud tulemusi.
Kõik vestlused dokumenteeritakse ning olukorrast informeeritakse lapsevanemat või õpilase seaduslikku esindajat.
Soome ja teiste riikide kogemus näitab, et KiVa programmi rakendamise järgselt on osalevates koolides:
- vähenenud kiusamise sagedus erinevate kiusamise vormide osas;
- vähenenud on õpilaste ärevus ja depressiivsus;
- vähenenud on õpilaste koolist väljalangevus;
- suurenenud on kooli meeldimine ja õppeedukus;
- suhtekliima kaaslastega on paranenud.
